Bialystok

BIAŁYSTOK on Kirde-Poola suurim linn ja Podlaskie (Podlaasia) vojevoodkonna keskus.

Białystok tähendab tõlkes „valge nõlv“. Legendi kohaselt andis linnale nime Leedu suurvürst Gediminas aastal 1320. Elanikke on linnas umbes 295 000.

Białystok on tasandikuline, linnast voolab läbi Biała jõgi, selle ümbruses on palju metsa.

Ajalooliselt alati piiralal olnud linnas on alati olnud palju migrante, eriti Kesk- ja Ida-Euroopast (valgevenelased, ukrainlased, venelased, sakslased, juudid, tatarlased, mustlased), samuti on see usulises mõttes olnud kirju piirkond, sest Białystokis on olnud arvestatav kogukond vanausulisi. Täna läheb sellest piirkonnast Euroopa Liidu piir (Valgevene on 50 km kaugusel) ja samuti Schengeni viisaruumi piir. Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll.

Schengeni ruumi kuulub 26 riiki, mille hulgas on suurem osa Euroopa Liidu riike ja neli

Euroopa Liitu mitte kuuluvat riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). EL liikmetest ei kuulu viisaruumi Rumeenia, Bulgaaria, Küpros. Horvaatia, olles Euroopa Liiduga liitunud alles 1. juulil 2013, ei saanud alustada liitumisprotsessi enne kaheaastast liikmelisust (1. juulit 2015),praegu toimuvad liitumiskõnelused, ning Horvaatia saab Schengeni liikmeks eeldatavalt 2016-2017. aastal. Suurbritannia ja Iirimaa pole samuti liitunud, kuid osalevad Schengeni koostöös (politseitöö, võitlus uimastite vastu ja kaasatus teabesüsteemi SIS loomisse).

Kliima on siin kontinentaalne, suved on soojad, talved on pikad ja külmad. Białystoki jaoks on oluline mets, seda on linna ümbruses ca 1756 ha, kusjuures linna haldusalas on 17,2% metsa, seega Białystok on metsarikkuse poolest viies linn Poolas. Üldse on palju metsa Kirde- ja Kesk-Poolas, nt Augusztowis, Mikolajkis, Piszis, Rawa Mazis, aga ka lõunas.

Esimesed püsivad elanikud tulid Białystokki 14. sajandil, linn kasvas ja sai linnaõigused 1692. aastal. Białystok on alati olnud Podlaskie piirkonna akadeemiline, kultuuriline ja majanduslik keskus.

19. sajandil oli Białystok oluline kergetööstuslinn, see oligi peamine põhjus, miks

linnaelanike arv koguaeg kasvas. Peamine tööstusharu oli rõivatootmine. Peale kommunismi lagunemist alates aastast 1989 hakati tehaseid tasapisi sulgema.

Täna on Białystoki arengus oluline osa EL fondidel. 2010. aastal kandideeris Białystok ka 2016.a Euroopa Kultuuripealinnaks, aga kahjuks kaotas (võitsid hoopis Poola linn Wrocław ja Donostia, linn Hispaanias Baski autonoomses piirkonnas).

Majandus ja tööstus. Täna on linna majanduses olulisel kohal toidutöötlemine (liha, juurvili ja puuvili, samuti külmutatud toiduained, viljatööstus), alkoholitööstus (õlletehas ja viinatehas), elektrotehnika ja masinaehitus (tööriistad ja masinate osad, elektrilised küttekehad, erinevad kodumasinad, elektroonika- ja metallitööstus, samuti plastiku töötlemine, tekstiilitööstus (aluspesu, jalanõud, seljakotid, vaibad), samuti puidutööstus (vineer ja mööbel) ja ehitusmaterjalid (klaasitehas).

Białystokis on üks Poola vanimaid nukuteatreid, kus toimuvad etendused nii lastele kui täiskasvanutele. Lisaks Ludwik Zamenhofi keskus.

Religioon. 19. sajandi algul oli Białystokis väidetavalt maailma suurim juudi kogukond. 1931.a elas Białystokis umbes 40 000 juuti, see moodustas poole rahvastikust. Białystok on ka katoliku kiriku peapiiskopkonna keskus, Paavst Johannes Paulus II külastas Białystoki juunis 1991. Białystok on ka Poolas õigeusu kiriku keskuseks, siin on suurim õigeusklike kogukond kogu Poolas. Lisaks on siis palju väiksemaid kogudusi: luteri kirik, nelipühilased, batistid, seitsmenda päeva adventistid jne. Linnas elab rohkem kui 2000 moslemit, peamiselt tatarlased.

Moslemitel on oma palvemaja ja ka annavad nad välja oma ajakirja.

Haridus. Linnas on kolm ülikooli, Białystoki ülikool, lisaks Białystoki tehnikaülikool ja

Białystok meditsiiniülikool.

Sõpruslinnad. Białystokil on palju sõpruslinnu, nt Częstochowa, Dijon (Prantsusmaa),

Eindhoven (Holland), Hrodno (Valgevene), Jelgava, Kaliningrad, Kaunas, Wisconsin (USA) ja Tallinn.

Läbi aegade on Białystokist võrsunud kuulsaid inimesi, kes on oma panuse andnud Poola ja maailma teadusesse, poliitikasse, kunsti ja sporti. 

Białystokist on pärit Jan Klemens Branicki,18. sajandi Poola aadlik, poliitik ja ärimees, kellele kuulus toona 12 linna, 257 küla ja 17 paleed. 18. sajandi teisel poole kandideeris ta Poola kuningaks, aga ei võitnud. Võitis hoopis Stanisław Poniatowski, kes oli aastatel 1764–95 Poola viimane kuningas (ka Poola-Leedu vürstiriigi valitseja). Poniatowski oli Katariina II armuke ning sai tema toetusel Poola kuningaks. Vastupidiselt keisrinna ootustele ei ajanud Stanislaw aga mitte Venemaa huve silmas pidavat poliitikat, vaid püüdis Poola sõltumatust tugevdada. Sealjuures sattus ta aga vastuollu teda ümbritsevate suurriikide, Preisimaa, Austria ja Venemaaga ning toimusid Poola jagamised (1772, 1792 ja 1795). Viimase jagamisega kadus Poola maakaardilt ning Stanislaw kaotas nii ka oma kuningatiitli. Ta veetis oma elu viimased aastad sisuliselt vangina Peterburis.

Ongi maetud Peterburgi).

Samuti on Białystokist pärit Ryszard Kaczorowski (1919-2010), kes oli Poola siseminister eksiilis aastail 1986–1989 ja president eksiilis aastail 1989–1990. Hukkus Smolenski lennuõnnetuses.

Smolenski lennuõnnetus oli Poola õhuväe lennukiga Tupolev toimunud õnnetus 10. aprillil  2010  Venemaal Smolenski endise sõjaväelennuvälja lähedal, 4 km kaugusel  Smolenski  kesklinnast.

Lennukis oli 85-liikmeline Poola delegatsioon, kes oli teel mälestama 70 aasta möödumist Katõni massimõrvast. Poola presidenti Lech Kaczyńskit ja paljusid kõrgeid riigitegelasi Venemaale viinud lennuk kukkus maandumisel lennuväljale jõudmata alla ja süttis põlema, 96 reisijat ja meeskonnaliiget said surma.

Białystokist on pärit Albert Sabin (1906-1993), kuulus arst, kes töötas 1950-60nendatel välja ravimi lastehalvatuse vastu. Loomulikult oli selliseid vaktsiine proovitud teha ka varem, aga Sabin ehitas oma ravimi üles viirusele, mida oli nõrgestatud (mitte surnud viiruse baasil nagu eelnevad). Selle mõju ühiskonnale oli ülioluline, sest lastehalvatus oli haigus, mida kardeti väga. Sabini oli efektiivne lastehalvatuse ennetamisel ja ravimisel ja rohtu sai anda suu kaudu, mida oli lastele ka palju kergem anda. Albert Sabin ei soovinud ravimit patenteerida ja andis selle tootmisesse tasuta. Kui ta oleks patendi siiski võtnud, oleks ta 20 aasta jooksul teeninud tänapäevases vääringus 5,3 miljardit dollarit.

Białystokist on pärit ka tuntud teadlane Ludwik Lazarus Zamenhof (1859- 1917). Zamenhof oli silmaarst, aga maailmas on ta eelkõige tuntud kui tehiskeele esperanto looja. Selle oskajate arvuks on hinnatud paarsada tuhat kuni mitu miljonit inimest. Tegemist on ainsa tehiskeelega, millel on n-ö emakeelena kõnelejaid (esperanto keeles denaskuloj või denaskaj esperantistoj) – enamasti eri rahvusest ema ja isaga perekondadesse sündinud lapsed, kelle kodune keel (või üks kodustest keeltest) on esperanto.

Keelt kasutatakse tänapäeval suuliseks suhtlemiseks, kirjavahetuseks, teiste keelte õpetamiseks, trükitakse raamatuid ja ajakirju, antakse eetrisse raadio- ja telesaateid. Igal aastal peetakse ülemaailmset kongressi. Baltimaades toimuvad aastast 1959 Balti esperanto päevad.

Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole. Sellepärast on selle õppimine palju lihtsam kui loomulike keelte õppimine.

Esperanto levis algul Poolas ja Venemaal, kuid võitis juba 20. sajandi alguseks palju pooldajaid Prantsusmaal, Inglismaal ja mujal, nii et esperantistide liikumine muutus rahvusvaheliseks.

Ülemaailmne Esperantoliit asutati 1908. Esperanto levikut piirab tema sõnavaraline baas, indoeuroopa keeltest redutseeritud grammatika ning ladina kiri. Esperanto keel on kõige lähedasem romaani keeltele, mistõttu nende keelte kõnelejatel on seda ka kõige lihtsam omandada.

Mitmed katsed koolides on näidanud, et esperanto õppimine võib soodustada teiste keelte õppimist. Näiteks ühes katses leiti, et klass, kus neli aastat järjest õpiti prantsuse keelt, ei saanud prantsuse keelt nii hästi selgeks kui klass, kus enne õpiti üks aasta esperantot ja ülejäänud kolm aastat prantsuse keelt (lisaks oskas teine rühm lõpuks kahte keelt ainult ühe asemel).

Eesti keeleski on ilmunud esperanto-eesti sõnastik ja õpik. Ka Zamenhof loobus esperanto autoriõigusest ja annetas oma väljamõeldud keele inimkonnale, soovides, et seda räägitaks ja arendataks. Esperantistide tunnusmärk on roheline viisnurk.

Esperantokeelne Vikipeedia oli 2016. aasta alguses oma umbes 224 000 artikliga Vikipeediate seas 31. kohal ja suurim tehiskeeles Vikipeedia.

Ludvik Lazar Zamenhof

15. detsembril 1859. aastal sündis Poola linnas Białystokis Ludvik Lazar Zamenhof. Ta isa oli keeleõpetaja.

Białystok oli väikelinn, kus üksteise kõrval elasid neli kohalikku rahvust –poolakad, valgevenelased, juudid ja sakslased. Neil kõigil olid lapsed, kes meelsasti oleksid koos mänginud. Kuid mängust ei tulnud midagi välja, sest lapsed ei saanud üksteisest aru. Sõpruse asemel valitses vaen, sõimati üksteist, tekkisid tülid, kaklused. Ja kas ainult laste hulgas!

Noorele Zamenhofile näis, et arusaamatustes on süüdi eelkõige rahvaste keelte erinevus, uskude erinevus. See aga, mis oli selle taga, mis kasutas keelte ja uskude erinevust, et rahvaid ässitada üksteise vastu – , jäi talle tollal muidugi vähemärgatavaks. Ludvik hakkas mõtlema sellest, kuidas päästa rahvaid erikeelsuse õnnetusest. Ta jõudis järeldusele, et peale oma emakeele vajavad rahvad veel üht ühist keelt, mille abil nad võiksid üksteisest aru saada väljaspool kodu, perekonda, oma rahvust. "Kui saan suureks, siis kõrvaldan selle häda,"  tõotas Ludvik enesele.

Oma idee teostamisele asus Ludvik Zamenhof juba koolipõlves. Algul unistas ta antiikkeelte – ladina või kreeka keele – elustamisest, hiljem aga veendus, et ühiseks rahvusvaheliseks keeleks võib olla ainult erapooletu keel, mis ei ole ühegi rahvuse emakeeleks, ei aseta eelisolukorda ühtki rahvust.

Sellise keele koostamisel püüdis Zamenhof algul jäljendada harilikke rahvuskeeli kõigi nende keerukusega. See oleks nõudnud paksu grammatikaõpikut ja samasuguseid sõnastikke. Õnneks ta leidis teise tee: kasutades mitmes keeles leiduvaid ühiseid korduvaid elemente – eesliiteid ja lõppliiteid – , õnnestus tal luua keel, mis on igati sarnane loomulikul teel tekkinud rahvuskeeltele, kuid loogilisuse ja reeglipärasuse tõttu võrratult kergem õppida ja kasutada.

1878. a. lõpul, kui Ludvik Zamenhof oli gümnaasiumi lõpuklassis, oli tema rahvusvaheline keel põhiliselt valmis. Ainult oma nooruse tõttu ja isa nõuandel kavatses ta selle avaldamise mõneks ajaks edasi lükata, ülikooli lõpetamiseni. Ludvik ei teadnud, et samal ajal tegeles sama ideega ka sakslane Scheyer. Temagi poolt loodud keel pidi saama igati inimkeele sarnane, tähendab –kõneldav. Kui see 1878. aastal volapüki nime all ilmus, siis leidis see otsekohe laialdast kõlapinda ja proovijaid paljudes Euroopa maades, ka Eestis. Volapük oli aga tegelikult lihtsustatud ja moonutatud inglise keel. Ja sõnad olid selles niivõrd keerulised ja rasked meeles pidada, et ka autor ise võis kõnelda ainult sõnaraamatu abil. Kui volapüki kõnelejad uue rahvusvahelise keelega tutvusid, nägid nad kohe, et see oli võrratult lihtsam, kõlavam, kergesti õpitav ja kasutatav. Volapük ei leidnud enam uusi pooldajaid, paljudest endistestki said esperantistid. Ja Ludvik Lazar Zamenhof sai oma varjunimeks Dr. Esperanto.