Augustow

Elanikke ca 30 000

Augustów (leedu Augustavas) on linn Kirde-Poolas Podlaasia vojevoodkonnas. Ta asub Via Baltical ning on oluline teede ristumispunkt: põhjas viib tee Suwałki, kirdes Leedu piirini, läänes Ełki ning Olsztynini, edelas Varssavini ja lõunas Białystokini.

Praegune haldusjaotus Poolas on alates 1. jaanuarist 1999.

Poola jaguneb 16 vojevoodkonnaks (województwo). Need jagunevad omakorda

maakondadeks (powiat), mis jagunevad veel valdadeks (gmina).

Praegused vojevoodkonnad põhinevad laias laastus Poola ajaloolistel piirkondadel; eelmine haldusjaotus oli orienteeritud suurematele keskustele, mille järgi vojevoodkonnad ka nimetati.

Uute vojevoodkondade pindalad ulatuvad alla 10 000 ruutkilomeetrist (Opole vojevoodkond) üle 35 000 ruutkilomeetrini (Masoovia vojevoodkond) ja rahvaarvud 1 miljonist (Lubuszivojevoodkond) üle 5 miljonini (Masoovia vojevoodkond).

Podlaasia vojevoodkond jaguneb kolmeks maakonnaõigusega linnaks, need on Białystok,Łomża, Suwałki.

Augustów sai linnaõigused Zygmunt II Augusti (Sigismund Augusti) käest 1557 aastal.

Sellest ka linna nimi, kuninga auks. Linn arenes üsna aeglaselt ja traditsiooniliselt nagu ikka ümber suure turuplatsi.

1970nendatel sai linnast turismimagnet ja siis liideti Augustówit ümbritsenud asulad üheks omavalitsusüksuseks (1973). Linna asub Netta jõe ja Augustówi kanali kallastel, need on oluliselt mõjutanud linna ajalugu. 1970nendatel tunnustati Augustówit ametlikult kui tervise- ja puhkekuurorti.

Kuni 1569. aastani kuulus Augustów Leedu Suurvürstiriigi koosseisu. Siis sõlmiti Lublini

unioon, millega tekkis Poola-Leedu ühine riik, mis eksisteeris aastatel 1569–1795. 1656

tungisid Augustówisse tatarlased ja 17. sajandi teisel poolel laastas linna katk.

1795. aastal toimus Poola riigi kolmas jagamine, sisuliselt jaotati Poola-Leedu riigi

territoorium ära Preisimaa (Napoleon), Venemaa ja Austria vahel. Augustów hakkas seega

kuuluma Preisimaale.

Venemaa sai kõik maad Neemeni ja Bugi jõest (langeb üldjoontes kokku hilisema Curzoni

liiniga) ida pool (120 000 km²), Preisi sai Varssavi linna ning Neemeni lääne ja Pilicast

põhja poole jäävad maad (Masoovia vojevoodkonna põhjaosa koos Warssavi linnaga ning

Białystoki vojevoodkonna; kokku eri andmetel 55 000 km² või 48 000 km²) ning Kuramaa

hertsogiriigi ja Piltene piirkonna. Austria sai Põhja-Galiitsia (Krakówi ja Sandomierzi linna

ning Lublini ja Radomi vojevoodkonna; kokku 47 000 km²).

1807. aastal moodustas Napoleon Warssavi hertsogiriigi, nö iseseisva riigi, mille koosseisu hakkas kuuluma ka Augustów, see hertsogiriik ei püsinud muidugi kuigi kaua (1807-1813).

Viini kongressil 1815 toimus järjekordne Poola jagamine: Varssavi Hertsogiriigist moodustati Venemaaga reaalunioonis olev Poola Kuningriik (nn. Kongressi-Poola), Preisimaa sai Suur- Poola (Poseni suurhertsogkond), Krakówist ja selle ümbruskonnast moodustati Krakówi Vabariik (Rzeczpospolita Krakowska), mis 1846 liideti Austriaga. Augustów hakkas kuuluma nn Kongressi-Poolasse ehk Venemaale. 1842. aastal sai Augustówist maakonnakeskus.

19. sajandi lõpuks (1875) oli linnas ainult 9400 elanikku, kes peamiselt elatusid hobuste ja veiste müügist, tegutses ka riidetööstus, peamiselt lina ja frotee. 20. sajandi alguseks (1899) oli linnas 12 800 elanikku ja selleks ajaks läbis linna ka raudtee.

I ja II ms ajal toimus linnas rängad lahingud. Aastatel 1939-1941 okupeerisid linna venelased, toimus palju küüditamiselt Kasahstani. 1942-1944 oli linn sakslaste kontrolli all, natsid hävitasid umbes 70 % linnast ja jätkasid linnaelanike väljasaatmisega. Juutidele oli oma geto, kanali ja jõe vahelisel alal ning praktiliselt kõik linna juudid hävitati.

Kuigi linn on pisike, on turistil siin palju vaadata. Eelkõige järved, kus on võimalik veesporti harrastada. Puhata on mõnus vanas sõjaväe jahisadamas, mis on tänaseks ilusti taastatud ja muudetud kuurortiks. Kuurorti juures on ka paavst Johannes Paulus II mälestuspink, mis tähistab paavsti esimest ja viimast külaskäiku.

Linna suur vaatamisväärsus on Augustowi kanal.

Kanal ehitati 19. sajandil ja sellest osa on tänapäeva Poolas, osa Valgevenes. Oma aja kohta oli see väga oluline hüdrotehniline saavutus, seda planeerisid tõelised eksperdid. Ehitati aastatel 1823-1839 ja see on 102km pikk, millest ca 80 asub Valgevenes.

See oli esimene kanal Kesk-Euroopas, mis ühendas kahte suurt jõge, Visla ja Neemeni jõge läbi mitmete teiste jõgede. Põhimõtteliselt oli mööda seda võimalik pääseda Läänemereni ja Musta mereni. Kuna ümbruskonnas on peale jääaja möödumist tekkinud mitmeid jõeorgusid ja järvesid, siis oli seda kerge liita ümbritseva keskkonnaga.

Kanali ehitamise põhjused olid nii poliitilised kui ka majanduslikud. 1821. aastal kehtestas Preisimaa mööda Visla jõge transporditavatele Poola ja Leedu kaupadele kõrged tollimaksud, mis takistas oluliselt Poola kaupmeeste pääsu Läänemerele. Nii rajatigi kanal, mille kaudu pääsesid poolakad Ventspilsi sadamani. Tegelikult ei hakatud kanalit nii mastaapsena kasutama, kuid siseveekoguna ja kohaliku veeteena oli sellel ikkagi suur tähtsus, eriti erinevate kaupade ja puidu transportimiseks kuni raudteevõrgu arenemiseni. 

Kanali tähtsus hakkas vähenema 1860nendatel aastatel, kui rajati Wawa-St.Peterburi raudtee.

I ms ning Poola ja Venemaa vahel peetud lahingud kahjustasid kanalit päris palju, aga seda hakati taastama juba 1920nendatel aastatel. Kahe maailmasõja vahel sai sellest tasapisi omaette vaatamisväärsus ja maaliline turismimarsruut kanuu- ja paadisõitjatele. II ms

hävitasid kanalit sakslased, sealhulgas sellel olevaid sildu, tamme ja lüüse. Peale II ms on

uuesti taastatud Poola territooriumil olev osa kanalist.

2004. aastal lisati Augustowi kanal UNESCO maailmapärandi ootenimekirja. Kanal on nii Poola kui ka Valgevene rahvuslik mälestusmärk.

Eestis on ootenimekirjas Kuressaare linnus, Balti klint ja puisniidud.