Tatrad

Slovakkia ja Poola piiril asuv Karpaatide mäestikku kuuluv ahelik. Tatrad on Karpaatide kõrgeim osa, koosnevad ise omakorda kolmest osast:

• Lääne-Tatrad e Liptovi Tatrad e Liptovi Alpid e Zapadne Tatry (sl) e Tatry Zachodnie (pl)
• Ida-Tatrad, mis omakorda koosnevad Kõrg-Tatratest lääne pool ja Belianske Tatratest ida pool. 

2/3 Tartratest on Slovakkias,1/3 Poolas.
Lõunasse jäävast Madal-Tatra mäestikust lahutavad Tatraid Liptovi ja Popradi org.

Tartrate ja ühtlasi Slovakkia (ja Karpaatide) kõrgeim tipp on Gerlachovsky štit, 2655 m.
Poola kõrgeim, Rysy, 2499, asub samuti Tatrates. Slovakkias on kokku 40 mäge kõrgemad kui 2000 m.

Tatrad koosnevad peamiselt graniidist, dolomiidist, savist ja kiltkivist. Mäestiku ajaloos on oluline seik ca 15 miljonit aastat tagasi toimunud "sisselangemine", millega mäestik kaotas ca 6 km oma kõrgusest. See "sisselangemisorg" eraldab Tatraid Liptaueri ja Popradi basseinist. Nimetatud põhjusel pole Tatratel ka eelmäestiku osa. Tänane nägu on viimase ca 2 miljoni aastaga ja selle sees olnud jääaegadega tekkinud. Liustikud lükkasid endale teed, jättes maha orud ja moreeni.

Tatrate piirkond on Slovakkia külmemaid. Tuul puhub enamasti loodest. Keskmine sademete hulk aatas 300 mm (Maailma keskmine - 1000, kõrbetes 250, Eestis 500-800; Eesti väikseim - 309 /1941 Pärnus; Eesti suurim 1157 / 1990 Raplamaal Nääril; Atacama kõrbes ei sadanud 400 aastat)

KARPAADID:

Roheline - Lääne-Karpaadid

Oranž - Ida-Karpaadid

Lilla - Transilvaania platoo

Punane- Lääne-Transilvaania mäed

Sinine - Transilvaania Alpid