Poola presidendid

Lech Walesa - sünd 1943; oli Poola a/ü tegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja. President aastatel 1990-95.

Töötas Gdanski laevaehitustehases elektrikuna. Aastast 1978 organiseeris ja juhtis Ida-Euroopa esimest sõltumatut ametiühingu liikumist Solidarnošc.

1983 sai Nobeli rahuauhinna. 2006 külastas eestit, kus sai Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

Aleksander Kwašniewski - sünd 1954;  oli president aastatel 1995-2005.

Õppinud majandust Gdanski ülikoolis, 1985-87 oli noorsoominister, 1990-95 Poola SotsDem Partei esimees.

Võitis presidendivalimised 1995, kui kogus teises voorus 51,7 % häältest Lech Walesa 48,3% vastu. Valiti tagasi teiseks ametiajaks aastal 2000 häältega 53,9%.

Lech Aleksander Kaczynski - sünd 1949, suri Smolenski lennuõnnetuses 2010. President aastatel 2005-2010.

Isa oli insener ja arrmeeveteran, Varssavi ülestõusust osavõtja. Lechi identne kaksikvend Jaroslaw oli 2006-7 oli Poola peaminister. Aastal 1962 mängisid kaksikud peaosi filmis lastefilmis "Kaks, kes varastasid kuu."

Kuulus konsrevatiivsesse erakonda Õigus ja Õiglus, mille asutas koos vennaga 2001. aastal. 2002-5 oli Varssavi linnapea.

Presidendiks sai 2005. Esimese vooru võitis Seimi asespiiker Donald Tusk 36,3 % häältega, Kaczynski 33,1 %. Kahekesi pääsesid teise vooru, seal sai Kaczynski 54 % Tuski 45,9 vastu.

Hukkus koos naisega Smolenski lennuõnnetuses, olles teel Katõni veresauna 70. aastapäeva tähistamisele. Koos temaga hukkusid kõik 96 lennukis viibinud isikut, Poola poliitika ja sõjaväe tippjuhti.

Oli omapärane poliitik, juba Warssavi linnapeana paistis silma robustse otsekohesusega, mis talle hiljem presidendiametis vastuolulist kuulsust tõi. Linnapeana keelas ära homoparaadid ning moodustas komitee, mis arvutas kokku sakslaste tehtud kahjud Varssavile.

Presidendina vihastas tihtipeale välja EL vanu otsustajaid, kuna andis otsekoheselt mõista, et ka Poola on suurriik. Selline enesekehtestamine teistele suurtele ei meeldinud, kuid ülikooli õppejõuna oli üks akadeemiliset tõsiseltvõetavamaid riigijuhte kogu Euroopas. Seetõttu ka head suhted meie Toomas Hendrik Ilvesega.

Matusetalitus toimus Krakovis Püha Maria katedraalis. Lechi ja naine Maria kirstud viidi edasi Waweli lossi, kus toimus matusetalituse teine osa. Kirstud langetati sarkofaagi, mis asub Poolale iseseisvuse toonud Josef Pilsudski viimse puhkepaiga kõrval.
Tuhapilve tõttu ei saanud paljud riigijuhid matustel kohal viibida, samas Baltikum ja Balkan läksid kohale maad mööda. Meilt Ansip. Venemaa president Medvedjev, Ukrainast Janukevitš tulid lennukitega.

Bronislaw Komorowski - sünd 1952, president  2010-2015.

Lõpetanud Varssavi ülik ajaloo erialal. Pärast ülik lõpetamist andis välja põrandaalust kuukirja "Glos"; 1980 mõisteti kuuks ajaks vangi demonstratsiooni organiseerimise eest, 1980-81 töötas Solidarnosti keskuses, sõjaseisukorra kehtestamise ajal võeti vahi alla.

On aastast 1991 parlamendi liige. Rõõmustas 2007. aasta valimistulemuste üle, mis kukutasid võimult vendade Kaczynskitejuhitud Õiguse ja Õigluse (tõlgitud ka kui Seaduse ja Õiguse) partei. "Me tahame moodustada võimalikult laiapõhjalise koalitsiooni ja teha koostööd kõigiga, kes soovisid Seaduse ja Õigluse Partei võimult kõrvaldamist."

Pärast Smolenski lennuõnnetust sai presidendi kt-ks, edasi presidendiks.
2014 sai Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärgi.

Andrzej Duda - sünd 1972 Krakowis, president al 2015.
Seaduse ja Õigluse parteist; tema esimene välisvisiit oli Eestisse. Lubas 2018 panna kuuluvuse EL-i samamoodi referendumile nagu seda tegi Suurbritannia.

Donald Tusk - sünd 1957; oli 2007-14 Poola peaminister. Alates 2014 Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja.

Olnud liberaaldemokraatliku erakonna Kodanikuplatvorm esimees.

 2010 sai Karl Suure auhinna tegevuse eest Euroopa ühtsuse edendamise eest.
2014 sai Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi.

On Kašuubi päritolu - lääneslaavi rahvas, Põhja-Poolas Pomorze vojevoodkonnas, räägivad kašuubi keelt.